Õpitoad
REEDE, 24.07
Nadsanie hinge avastamine / HrayBery (Poola/Ukraina)
R 24.07 kell 12.30,Aida väike saal
Tule ja koge Nadsanie piirkonna ehedat kõla! See pole tavaline loeng, vaid rännak aega, mil muusika oli küla süda. Bändi liikmed tutvustavad piiriäärset kultuuri ja pulmatraditsioone läbi põnevate lugude ning arhiivifotode: “Meie bändi nimi HrayBery tähendab „haara ja mängi“ ja just seda me pakumegi. Võtame pillid kaasa, et saaksid ka ise haarata poogna või trummi ja tunnetada külamuusiku energiat. Tule ja kuula pärimust ja aita meil Nadsanie vaim ellu äratada!”
Õpituba toimub inglise keeles!
Norra veidrate ja ägedate rütmidega meloodiad / Mattias Thedens ansamblist Gangar (Norra)
Aida väike saal
Gangari viiuldaja Mattias Thedens tutvustab ja õpetab lugusid Norra eri piirkondadest ning räägib Norra muusika- ja tantsutraditsioonidest. Õpituba on avatud igas vanuses ja igal tasemel muusikutele ning tantsijatele: võta soovi korral salvestusseade kaasa!
Õpituba toimub inglise keeles!
Yunnani sani rahvapillid / Manhu (Hiina/sani)
Aida väike saal
Yunnani Shilini kivimetsa piirkonnast pärit ansambel Manhu tutvustab sani rahvapille ja pillilugusid. Töötoas saab kuulda ja lähemalt näha suuri ja väikeseid kolmekeelseid lautosid da sanxian ja xiao sanxian, kuulautona tuntud pilli chaz’i, kõrvitsast ja bambustorudest hulusheng’i, kolme keelega poogenpilli sanhu, sani bambusflööte, parmupilli ning isegi ootamatult põnevat lehepilli. Manhu muusikud näitavad, kuidas need pillid on seotud tantsu, laulude, karjaseelu, mälestuste ja kogukondlike pidudega. Õpituba sobib kõigile, keda huvitavad haruldased rahvapillid, elav pillitraditsioon ja Yunnani mägikülade muusika.
Õpituba toimub inglise keeles!
LAUPÄEV, 25.07
Ühe pilli lugu / Sofia Joons (eestirootsi)
L 25.07 kell 12.30,Aida väike saal
Kui Suur-Pakrilt pärit Enggröni perekond lahkus Eestist 1944. aastal, oli nende pagasisse pakitud 1900. aastate alguses Peterburis soetatud kolmerealine lõõtspill. Petersburskij-pilliks kutsutud pill asub tänapäeval Stockholmis ja kuulub Endel Enggrönile, Robert Enggröni pojale, kes oli enne Teist maailmasõda Pakri saartel väga hinnatud pillimees. Vaatame lähemalt, mida just sellel pillil Eestis ja Rootsis mängitud on, ning kuulame mõningaid salvestusi, mis on säilinud 1950. aastate algusest. Otsime ka vastuseid küsimusele, millisesse muusikakultuuri pill pärast sõda kuulus ja kuidas Pakri muusikatraditsioon on tänapäevani säilinud.
Kind of Folk / Groupa (Rootsi/Norra)
Aida väike saal
Kontsertloeng ansambliga Groupa, mis põhineb viiest albumist koosneval sarjal “Kind of Folk”.
Õpituba toimub inglise keeles!
Hinge sammud: mustlastantsu töötuba / Amaro Duho (Ungari)
Aida väike saal
Astu mustlastantsu ja rütmide kirevasse maailma! Õpime selgeks soolotantsu põhisammud, tunnetame pärimusliku liikumise energiat ning naudime muusikas ühist ja ülendavat koosviibimist. Tantsu saadab elav muusika: kitarr, laul ja Ungari veekannudel mängitavad rütmid. See on rõõmus ja kaasav kogemus täis rütme, kultuuri ja lusti.
Õpituba toimub inglise keeles!
PÜHAPÄEV, 26.07
Vaat kus lops ja lihapiirak! Ennekuulmatuid lugusid sõnas ja helis / Tarmo Noormaa, Brett Hiiob, Mari Meentalo, Hanna-Miina Allingu
P 26.07 kell 12.30,Aida väike saal
Mis juhtub siis, kui pärimusmuusika uurimistöö kolib lavale?
Kuidas kõlavad koraalilaulu meloodiad torupillil? Kes on laulvad viiuldajad eesti pärimuses? Kas seto viiulistiili on võimalik taastada seto kandle stiilist lähtudes ning mida on õppida Teppo lõõtspilli populaarsusest?
“Teadus laval“ on kontserdi ja TEDx-tüüpi loengu hübriid, kus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärimusmuusika magistrandid tutvustavad oma loov-praktilisi uurimistöid. Esitluses vahelduvad muusikalised näited, visuaalsed kihistused ja selgitused, mis näitavad, milline mõtestatud töö, valikud ja uurimisküsimused seisavad sageli ühe loo, stiili või mänguvõtte avaliku esituse taga.
See on kontsert neile, keda huvitab “miks” ja “kuidas” – miks üks traditsioon kõlab just nii, kuidas muusika loob tähendusi, identiteeti ja kuuluvust, ning kuidas pärimus elab ja muutub tänapäeval.
Igaühel oma pill / Annika Mändmaa
P 26.07 kell 14.30,Aida väike saal
Annika Mändmaa tutvustab enda valmistatud looduslikest materjalidest pärimuspille ja laste helilisi mänguasju: karjapasun, sokusarv, kannel, hiiu kannel, luuvile, savivile, vurrid, kilk, parmupill jpm. Saab kaasa laulda, tantsida ja räppida (rütmiliselt lugeda). Tule õpituppa kogu perega!
_huge.jpg){kind=link}
MITMEL PÄEVAL TOIMUVAD ÕPITOAD
Tantsukool
Roheline lava
R 24.07 kell 14.00 / Vigala Folklooriselts KiitsharakadR 24.07 kell 18.00 / Folklooriklubi Maatasa
L 25.07 kell 14.00 / Sõrvemaa Sõrmitsejad
L 25.07 kell 18.00 / Emajõe Tantsuklubi
P 26.07 kell 14.00 / Soveldaja pillirühm
Et tantsumajas oleks samm julgem ja tantsud selged, aitab Tantsukool teid järje peale. Suurepärased muusikud, lauljad ja tantsijad näitavad ette, kuidas eesti talu- ja linnarahvas muiste tantsu lõid. Juhendajateks on Vigala Folklooriselts Kiitsharakad, kes on õpetamiseks valinud tantsulood, mida saab mängida väikekandlel, ning mängivad rahvaga ka oma kodukohast Vigalast pärit laulumänge. Folklooriklubi Maatasa õpetab nii Lõuna-Eesti pärimustantse kui sõpradelt õpitud lemmiktantse Balti- ja Põhjamaadest ning tantsida saab loomulikult ka kõigi lemmikuid tantsuklubi pärle. Sõrvemaa Sõrmitsejad lubavad tutvustada endiste aegade tavalisi, ent ka veidi moodsamaid tantse ja ringmänge Saaremaalt. Lisaks õpetab Emajõe Tantsuklubi ägedamaid Eestis tantsitud tantsuklubi tantse ning nende alternatiivvariante mujalt Euroopast. Soveldaja pillirühma eestvõttel saab õppida nii tuntud kui haruldasemaid tantse, lisaks mängida ka mõne laulumängu.
Hommikutants rannas
Viljandi järve ranna korvpalliväljak
R 24.07 kell 10.00L 25.07 kell 10.00
P 26.07 kell 10.00
Hommikut on kõige mõnusam alustada parima võimaliku muusika kuulamise viisiga – tantsuga! Reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul paluvad Mia Marta Ruus ja sõbrad ning varasema ärkamisega tantsuklubilised teid pilli saatel Viljandi järve randa korvpalliplatsile jalga keerutama, et päeval oleks mõnus algus, rahvamuusika oleks terveks päevaks kontides ja meel rõõmus!
Tantsime vanu seltskonnatantse, vahel võib-olla sekka mõne valsi, polka, labajala või reinlendri. Oled oodatud sõbraga või üksi, tantsupartner leidub kindlasti!
Titelaulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 24.07 kell 11.00L 25.07 kell 11.00
P 26.07 kell 11.00
Sihtgrupp: 0–2-aastased koos vanematega
Pärimusõpetaja Kreete Viiraga saavad vastsed isad-emad tulla koos oma beebidega uudistama ja kaasa tegema toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule, mida hiljem koju kaasa võtta ning millega oma võsukestes pärimusepisikut süvendada.
Laste laulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 24.07 kell 12.00L 25.07 kell 12.00
P 26.07 kell 12.00
Sihtgrupp: 3–6-aastased koos vanematega
Kreete Viira õpetab lastele ja peredele toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule. Ootame õpituppa lapsi koos vanematega. Siis saab kogu pere neid mänge hiljem ka kodus koos mängida.
Meestelaulutuba
Lokaal SaharaViljandi (Posti tn 6)
Sihtgrupp: ainult igas vanuses mehed – siin pole naiste koht.
R 24.07 kell 11.00 / Margus Põldsepp. Eesti meeste laulud sõdadesL 25.07 kell 11.00 / Folgi meestelaulutoad – 25 aastat traditsiooni!
2001. aasta juulis korraldati Viljandi pärimusmuusika festivalil esimest korda meestelaulutuba. Selle traditsiooni lükkas käima legendaarne pärimusmuusika entusiast Ain Sarv (1948–2005) ja nüüdseks on laulutubadest saanud oodatud iga-aastane tava, omamoodi kohustuslik vurrukeerutamine kõigile mehepoegadele. Nendest tubadest on saanud indu lugematu hulk laulumehi, kelle jaoks rahvalaul on loomulik osa eluviisist. Tähistagem väärikat juubelit ning meenutagem Aini laule! Laulu võtavad üles Aini pojad Jaan, Ants ja Jaak Sarv. Meestelaulule annab au ka festivali pealik Ando Kiviberg.
P 26.07 kell 11.00 / Lauri Õunapuu
Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.
Naistelaulutuba
Teater TEMUFI saal (Tartu 9)
R 24.07 kell 11.00 / Marion SelgallL 25.07 kell 11.00 / Janika Oras
P 26.07 kell 11.00 / Kristiina Ehin
Sihtgrupp: ainult igas vanuses naised – siin pole meeste paik.
Naised on läbi ajaloo hoidnud elus meie pärimuslikku laulukultuuri. Rahvaluulearhiivi kuldaväärt kogudest vaatab meile vastu määratu hulk esiemade laule, mis kannavad kaasaega nende mõtteid ja emotsioone. Millised neist lauludest kõnetavad naisi kõige rohkem praegusel ajahetkel? Millised laulud jätavad tänased naised oma lastele? Ootame kolmel festivalihommikul kõiki naisi laulma sellest, mis keelel ja meelel. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.