Festivali pealik Ando Kiviberg jagab muljeid maailmamuusikamessilt WOMEX
Oktoobris külastas Eesti Pärimusmusika Keskuse esindus maailmamuusika messi WOMEX. Tänavu toimus mess 24. korda ning mööda Euroopat ringituuritav sündmus peeti sel aastal Gran Granarial. Tegemist on maailmamuusika sõprade, esinejate ja festivali korraldajate kogunemisega, millest võttis osa 2600 professionaali enam kui üheksakümnest riigist. Palusime meie festivali pealikul Andol jagada ka teiega seekordsest käigust mõtteid ja leide.
Mis üritus on Womex ja miks on Eesti Pärimusmuusika Keskusele oluline seal kohal olla?
WOMEX on meie muusikažanri olulisim professionaalide kohtumispaik, kus vahetatakse infot, saadakse teavet eri maailma osades toimuvate muusikaliste arengute kohta ja tutvutakse artistidega, kes on tegemas olulist rahvusvahelist läbimurret.
Oma olemuselt on WOMEX otsekui muusikalise maailma kompaktne mudel, kus kõlade ja värvide kirevus on segunenud erinevate keelte, kommete, maitsete ja hoiakutega. Päevasel ajal peetakse olulisi kohtumisi messiboksides, kuulatakse artiste (igal päeval lõuna paiku astub üles 2 esinejat ca 45-minutilise kavaga) ja nauditakse spontaanseid muusikute ülesastumisi messipäeva lõpus. Hilisõhtused ajad kuuluvad festivali kontsertprogrammile, kus tavaliselt 4–5 laval kestab kava kuni varajaste hommikutundideni. Muljete hulk on kahtlemata erakordselt suur ning ettevalmistav meditatsioon tuleb kindlasti kasuks, et selle kirevusega kenasti toime tulla.
Kirjelda eredamaid hetki selle aasta Womexilt.
Üks neist oli kathtlemata reedese messipäeva lõpus Kanada Quebeci'i esinduse messiboksis toimunud vastuvõtt, mida muusikaliselt ilmestas nende (muidu elektrooniline) pärimusmuusika ansambel Mélisande. Muidu oli kõik nagu hea Quebeci tantsumuusika puhul ikka – särtsakas viiulimäng saadetuna jõulisest steppivast kingatalla rütmist – aga ühel hetkel vupsas rahvahulgast välja üks breikar, kes hakkas eheda pärimusmuusika saatel silmapaistva akrobaatilisusega breiki tantsima. See mõjus väga üllatuslikult ning spontaanselt (kuigi oli tegelikult täpselt kavandatud ja just nii mõeldud). Igatahes mina sain elamuse.
Eksootilisemat ning samas ehedamat sorti elamuse pakkus Kongo rumba-stiili vanameistrite kollektiiv Bakolo Music International, keda võiks vabalt võrrelda Buena Vista Social Club'iga Kuubalt. Ansambli teenekamad liikmed ongi Buena Vista džentelmenide eakaaslased, st ca 80- aastased, kes oma soukous-stiili hakkasid Kinshashas viljelema juba läinud sajandi viiekümnendatel aastatel.
Kolmas väga rõõmustav elamus oli Norra/Rootsi ansamblilt SVER. Nad astuvad uhkelt selliste gigantide jälgedes nagu JPP, Väsen, FRIGG või Tsuumi Sound System.
Kas kedagi neist õnnestub ka Viljandisse kohale saada, seda näitab aeg. Kandidaadid on olemas ja tahtmine ka. Sõltub sellest, kas need nõutud muusikud meie festivali ajal vabad on, ning kas nende tingimused meile jõukohaseks osutuvad.
Womexi kohta saad rohkem teada SIIT