Ülevaade. Maailmamuusikamess Portugalis – positiivse muutuse ootuses

Kohal oli Music Estonia eestvedamisel ligi 20-liikmeline delegatsioon Eestist, sealhulgas artiste, agente, festivalide ning muusikaorganisatsioonide esindajaid. Eesti delegatsiooni eestvedaja Music Estonia juht Ave Tölpt rääkis valdkonna olukorda kommenteerides, et raske on olnud just 2021. aasta ja seda seetõttu, et sektori tegijad on olnud eelmise aasta väsimuses positiivse muutuse ootuses ja varasemalt kogutud ressursid paljudel ettevõtetel juba eelmisel kriisiaastal kasutatud. Sel aastal on tulnud hakkama saada väga järskude tõusude ja langustega.

"Valdkonnas üldiselt on kõige tugevamalt muutunud ürituste planeerimine. Nii korraldajate kui ka publiku reageerimisaeg on väga üürike, kasutatakse kõiki avanevaid võimalusi, sest uusi ei pruugi tulla," rääkis Tölpt.

"Kindlasti ei ole see jätkusuutlik viis, mis paneb raskesse olukorda nii korraldaja, artisti kui ka publiku, kuid senikaua, kui me ei suuda riikidena tekitada viiruse vastu immuunsust, on raske sektorit taaskäivitada ja nii igal pool maailmas," jätkas ta.

"Loomulikult tahaksin loota, et videosilla vahendusel toimunud etteasted festivalidel on mõjutanud positiivselt nende artistide kuulamisnumbreid, mis on üks võimalus tegeleda tulubaasi kasvatamisega sellest allikast – kuid need on muidugi palju väiksemad numbrid kui live-esitustest saadav tulu."

WOMEX-il on lisaks ka temaatiline dokfilmi programm ning mentorprogrammid bändidele. Seesugused valdkonnasisesed kohtumised annavad parema võimaluse peegeldada koroonavintsutustega seonduvaid muresid, hetkeolukorda ning teha plaane ja tulevikuprognoose, nii palju kui see praeguse info puhul võimalik on.  

Nädal enne WOMEX-it toimus Kataloonias, Manresas ligi 1200 delegaadiga traditsioonilisele Vahemere kultuurile ja maailmamuusikale fokusseeritud professionaalide kokkusaamine Fira Mediterrània of Manresa, mida väisas Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Mõlema sündmuse näol on tegemist pärimus- ja maailmamuusika professionaalide kohtumispaigaga, mis pakuvad arutelusid konverentsi, kontserte ja öist DJ-programmi ja muidugi muusika- ja artistide vahendust.

Manresa Fira Mediterrània kokkusaamisel osalenud Noormaa toob muutusena sektoris välja pikema ette planeerimise. "Artiste kinnitada ja valida julgetakse alles 2023. aasta suveks, mõningatel juhtudel räägitakse isegi 2025. aastast. Samuti on eelisseisus väiksemad koosseisud, sest nende puhul on muutused reisikorralduses väiksemat kulu nõudvamad," selgitas Noormaa ja lisas, et ühe tendentsi ja muutusena tajub ta sektoris koostööd ka ühe piirkonna tegijate vahel.

"Valitakse artiste, kes on samas piirkonnas juba tuuritamas või lepitakse meie puhul siis näiteks Balti riikides või Skandinaavias tegutsevate korraldajatega omavahel kokku, et tehakse üks ühine tuur. Nii vähendame oluliselt reisikulusid ja saame pakkuda kaugemalt kohale sõitvale artistile rohkem esinemisvõimalusi, sest korraldamine muutub järjest kallimaks nagunii," analüüsis Noormaa.

Maailmamuusikaturg kui nišiturg

14 aastat artistide, teiste hulgas Trad.Attack!-i, Mari Kalkuni ja Puuluubi, välisagendina tegutseva Juliana Voloži sõnul on maailmamuusikaturg olnud alati ikkagi nišiturg, kus juba enne pandeemiat ei liikunud suurt raha.

"Maailmamuusikale on omane, et artistid elavad enamasti kultuuriruumis, mille muusikat nad esitavad ja vahendavad ning tihtipeale on need madala sissetulekuga riigid. Nii on mõnedki festivalide korraldajad, toimumiskohtade pidajad, artistid ja ka agendid leidnud endale uue väljundi sektorist väljaspool, et üldse ellu jääda," selgitas Volož.

"Samuti on festivalide ja sündmuste eelarveid vähendatud, varasemalt kinnitatud artiste ei kanta festivali edasilükkumisel uude aastasse, vaid esinemised pigem tühistatakse, rahvusvaheliselt olnud suur probleem vaktsiinide sertifitseerimisega. Nii ei ole sugugi kindel, et sektor üldse 100 protsenti taastub. Kindlasti ei ole ta enam kunagi endine," märkis ta.

Volož toob lisaks veel välja, et peamine maailmamuusika valdkonnasisene areng paistab silma suhtumise muutuses ja koostöö väärtustamises. "Järjest rohkem festivale ja ka agentuure, kes varem pidasid üksteist esmajärjekorras konkurentideks, on nüüd mõistnud, et sektori päästab omavaheline koostöö."

Ta lisas, et nii ongi tekkinud mitmeid platvorme ja lahendusi, kus koos leitakse ühistele artistidele laiem turg ja suurem nähtavus. "Hea näide on 17 festivali vastloodud digitaalne platvorm Culturas360°, kus kahe päeva jooksul esitletakse artiste üle maailma ning eelkõige on fookuses äärealadel ja keerulises poliitilises olukorras tegutsevad muusikud. "Samuti on loodud muusikuid vahendavate agentide ühing AGIMA, kus olen ka ise tegev," lisas Volož.

COVID toonud välja nõrkused

Solidaarsusele ja sektorisiseste lahenduste otsimisele keskendus ka WOMEX-i paneeldiskussioon "Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas". Paneeli ühe osaleja, Beirutis elava kirjaniku, filmitegija ja raadiohääle Jackson Allersi sõnul on valdkonnas oluline küsimus hetkel selles, kuidas aidata muusikuid piirkondades, kus riiklik abi pandeemia tagajärgedega tegelemiseks puudub sootuks.

Allersi sõnul on COVID-19 välja toonud nõrkused maailmamuusika ökosüsteemis – piirkondades, kus valitsuse toe puudumise tõttu olid muusikud juba enne pandeemiat keerulises seisus, on viimase aasta jooksul ebavõrdsus süvenenud veelgi. Seetõttu saab sektorit uuesti taas üles ehitada ja sellest taastuda vaid valdkonna siseselt tegijatena vastutust võttes.

"Peame kohanema ja leidma lahendusi, kuidas live-kontserte anda, aga ka alternatiive live-kontsertidele, et jätkata muusika kui artistide geniaalsuse vormi levitamist ka keerulistes tingimustes," rääkis Allers.

Oluline noorte muusikute pealekasv

Kuidas siis minna edasi olukorras, kus teadmatust ja sellest tulenevat ebakindlust on maailmas, aga ka ühes pandeemias enim pihta saanud sektoris palju? Kuhu võiks areneda valdkond järgmise viie aasta jooksul?

"Nii Maailmamuusika suunal kui ka üldiselt valdkonnas suunal on väga oluline järgneva viie aasta osas silmas pidada noorte muusikute pealekasvu, juba tegevate artistide vaates fookuse uuesti seadmist ning nende toetamist, näiteks mentorluse toel," sõnas Tölpt.

Tölpt kinnitas ka eelnevalt väljatoodut, uskudes, et rahvusvahelised koostööd süvenevad. "Trendid muusikalises plaanis liiguvad ilmselt senisest enam valdkonnasisestele interdistsiplinaarsetele koostöödele ja esinemisvõimalustele just lähiriikides."

Volož usub, et viie aasta perspektiivis hübriidformaati, kus sündmused toimuvad samaaegselt nii live-kontsertite kui veebiülekannetena, arendatakse veelgi ja seesugune kaksiklahendus jääb ülemaailmselt püsima. "Sellega peab arvestama ning antud suunda arendama selliselt, et kogu maailmamuusika valdkond, riikidest sõltumata, saaks digitaalsest üritustest raha teenida."

Paneeldiskussiooni "Taasehitades katkist sektorit katkises maailmas" lõpetuseks jõudsid kolm esinejat Sonya Mazumdar, Alfredo Caxaj ning Jackson Allers arvamusele, et maailmamuusika sündmused muutuvad regionaalsemaks, kontserte antakse pigem lähipiirkondades ning üle maailma lennatakse vähem. Globaalset mõõdet loovad digitaalsed platvormid ja veebiülekanded. "Lisaks sellele saab võtmeküsimuseks valdkonna taastamisel üksteise toetamine ja koos lahenduste leidmine."

Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa vaatab tulevikku ehk kõige optimistlikumalt arvates, et niipea kui oleme viirusega elama õppinud ning taastub lennuliiklus, jõuab ka turg kiiresti endisele tasemele.