XXXI Viljandi pärimusmuusika festivalil teema on "Mustrid ja jäljed"
Õde tuli, kohe tundis:
oma mees, oma hobune,
oma kindad käessa,
oma kirjad kinnastessa.
Inimkonna kultuuri rikkus on kätketud põnevatesse erinevustesse – mitmekesisusse. Meie koduplaneedi tsivilisatsioon on seda küllasem, mida rohkem selles leidub isikupärasid, omanäolisi kultuurinähtusi ning kindlale traditsioonile omaseid korduvusi ehk mustreid. Võõrakõlalised laulud ja pillilood on meie jaoks põnevad, sest nad erinevad meie kodumaal levinutest.
Nagu etnograafiliste käsitöötaieste puhul, on ka pärimusmuusikas mustrid need, mis määravad esitatava loo päritolu ja kuuluvuse ühe kindla rahvakillu kultuurinähtuste hulka. Pärimusmuusikas on meloodia kõrval vähemalt sama oluline see, kuidas viisi mängitakse. Tähtsad on omanäolised rõhud ja kaunistused, nende kõla ning see, kuidas need üksteist täiendavad. Just see „kuidas“ loobki eripära – teatavale kandile omase kõlapildi.
Omanäolised ja tugeva isikupäraga muusikalised mustrid suudavad jätta selgeid ning inspireerivaid jälgi, mis kutsuvad järgima ja avastama, matkima ja varieerima. Nagu see ühes elavas ja väge täis traditsioonis olema peabki.
XXXI Viljandi pärimusmuusika festival võtab luubi alla pärimusmuusika isikupärased kõlamustrid, mis aitavad erinevate rahvaste kultuurilist eriilmelisust tugevdada ning ära tunda. Teeme kummarduse neile aastasadade vältel väljakujunenud nähtustele, mis on maailma rahvaste kultuuri väga olulisteks osisteks, lausa alustaladeks, ja mis jätavad selgeid järgimisväärseid jälgi.
Kohtumiseni XXXI Viljandi pärimusmuusika festivalil 25.–28. juulini!
Kus oli Jummal enne käünüd,
Maarija üe maganud?
Mis tämäl jäänüd jälje auku -
kuld tämäl jäänüd jälje auku!
Festivali pealik Ando Kiviberg.
oma mees, oma hobune,
oma kindad käessa,
oma kirjad kinnastessa.
Inimkonna kultuuri rikkus on kätketud põnevatesse erinevustesse – mitmekesisusse. Meie koduplaneedi tsivilisatsioon on seda küllasem, mida rohkem selles leidub isikupärasid, omanäolisi kultuurinähtusi ning kindlale traditsioonile omaseid korduvusi ehk mustreid. Võõrakõlalised laulud ja pillilood on meie jaoks põnevad, sest nad erinevad meie kodumaal levinutest.
Nagu etnograafiliste käsitöötaieste puhul, on ka pärimusmuusikas mustrid need, mis määravad esitatava loo päritolu ja kuuluvuse ühe kindla rahvakillu kultuurinähtuste hulka. Pärimusmuusikas on meloodia kõrval vähemalt sama oluline see, kuidas viisi mängitakse. Tähtsad on omanäolised rõhud ja kaunistused, nende kõla ning see, kuidas need üksteist täiendavad. Just see „kuidas“ loobki eripära – teatavale kandile omase kõlapildi.
Omanäolised ja tugeva isikupäraga muusikalised mustrid suudavad jätta selgeid ning inspireerivaid jälgi, mis kutsuvad järgima ja avastama, matkima ja varieerima. Nagu see ühes elavas ja väge täis traditsioonis olema peabki.
XXXI Viljandi pärimusmuusika festival võtab luubi alla pärimusmuusika isikupärased kõlamustrid, mis aitavad erinevate rahvaste kultuurilist eriilmelisust tugevdada ning ära tunda. Teeme kummarduse neile aastasadade vältel väljakujunenud nähtustele, mis on maailma rahvaste kultuuri väga olulisteks osisteks, lausa alustaladeks, ja mis jätavad selgeid järgimisväärseid jälgi.
Kohtumiseni XXXI Viljandi pärimusmuusika festivalil 25.–28. juulini!
Kus oli Jummal enne käünüd,
Maarija üe maganud?
Mis tämäl jäänüd jälje auku -
kuld tämäl jäänüd jälje auku!
Festivali pealik Ando Kiviberg.