Laupäev, 27.juuli
NB! Õpitubades osalemine toimub elavas järjekorras. Hilinejaid oodatakse järgmistesse õpitubadesse!Rahva tants rannas
Viljandi järve ranna korvpalliväljak
L 27.07 kell 10.00
Hommikut on kõige mõnusam alustada parima võimaliku muusika kuulamise viisiga – tantsuga! Reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul paluvad õed Mia Marta Ruus ja Paula Kristiine Ruus ning varasema ärkamisega tantsuklubilised teid pilli saatel Viljandi järve randa korvpalliplatsile jalga keerutama, et päeval oleks mõnus algus, rahvamuusika oleks terveks päevaks kontides ja meel rõõmus!
Tantsime vanu seltskonnatantse, vahel võib-olla sekka mõne valsi, polka, labajala või reinlendri. Oled oodatud sõbraga või üksi, tantsupartneri leiad kindlasti!
Titelaulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
L 27.07 kell 11.00
Sihtgrupp: 0–2-aastased koos vanematega
Pärimusõpetaja Kreete Viiraga saavad vastsed isad-emad tulla koos oma beebidega uudistama ja kaasa tegema toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule, mida hiljem koju kaasa võtta ning millega oma võsukestes pärimusepisikut süvendada.
Meestelaulutuba
Lokaal Sahara (Posti tn 6)
L 27.07 kell 11.00 / Lauri Õunapuu
Sihtgrupp: ainult igas vanuses mehed – naised ei ole sellesse õpituppa oodatud.
Kolme festivalipäeva hommikul lausa kohustuslik meele- ja häälevirgutus kõikidele meestele ja mehepoegadele. Meestelaulutuba on traditsiooniline salakamber, kus hämaras toas lauldakse vurru keerutades meeste laule ja aetakse meeste asja. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.
Naistelaulutuba
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
L 27.07 kell 11.00 / Sõrve naised
Sihtgrupp: ainult igas vanuses naised – mehed ei ole sellesse õpituppa oodatud.
Naised on läbi ajaloo hoidnud elus meie pärimuslikku laulukultuuri. Rahvaluulearhiivi kuldaväärt kogudest vaatab meile vastu määratu hulk esiemade laule, mis kannavad kaasaega nende mõtteid ja emotsioone. Millised neist lauludest kõnetavad naisi kõige rohkem praegusel ajahetkel? Millised laulud jätavad tänased naised oma lastele? Ootame kolmel festivalihommikul kõiki naisi laulma sellest, mis keelel ja meelel. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.
Laste laulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
L 27.07 kell 12.00
Sihtgrupp: 3–6-aastased koos vanematega
Kreete Viira õpetab lastele ja peredele toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule. Ootame õpituppa lapsi koos vanematega. Siis saab kogu pere neid mänge hiljem ka kodus koos mängida.
Vokaalne teekond Pärsia ja Kesk-Aasia steppidest / Nissim Lugasi (Iisrael)
Aida väike saal
L 27.07 kell 12.30
Põhjalik vokaalrännak, kus osalejad saavad koos Nissim Lugasiga avastada ja proovida vokaalseid oskusi ja tehnikaid Kesk-Aasia pärimus- ja klassikalisest muusikast.
Töötoas harjutatakse ida traditsooni laulule omaseid hingamis- ja kehatehnikaid, tutvutakse Maqam’i lauluga ning neid piirkondi iseloomustavate veerandtoonide ja rütmidega. Selle käigus õpivad osalejad ära Piyut’i (püha laulu) Kaukaasia mägede piirkonna juudi traditsioonist.
Nissim Lugasi on muusik, laulja ja tar'i mängija, klassikalise Pärsia ja Ottomani Türgi laulu ekspert, kes on kogu elu tegelenud selle uurimise ja mõtestamisega. Tänapäeval peetakse teda üheks oma ala juhtivaks traditsioonikandjaks Iisraelis. Viimased 7 aastat on Nissim olnud Iisraeli Safedis asuva Maqamati muusikakooli direktor.
Tantsukool
Roheline lava (Johan Laidoneri plats)
L 27.07 kell 13.30 / Ruhnu tantsud. Tallinna tantsuklubi muusikud
L 27.07 kell 15.30 / Saaremaa ringmängud. Tammeougu Mari ja Sõrve tüdrukud
Et tantsumajas oleks samm julgem ja tantsud selged, aitab Tantsukool teid järje peale. Suurepärased muusikud, lauljad ja tantsijad näitavad ette, kuidas Eesti talu- ja linnarahvas muiste tantsu lõid.
Ruhnu tantsud
Jakob Steffensson sündis Ruhnus Ida-Steffensi talus 1924. aastal ning oli sunnitud koos teiste ruhnlastega 1944. aastal Rootsi põgenema. Ta oli ruhnurootsi pärimuse ja ajaloo jäädvustaja ning on sellest kirjutanud mitu raamatut, mille juurde kuulub ka väärtuslik videomaterjal. Ruhnu tantsulood, eelkõige Peeter Rooslaiu ja Elias Schönbergi järgi, on tänu kvartetile “Ruhnu saare lood ja laulud” viimastel aastatel kõvasti tuntust kogunud.
Hiljuti avastatud Jakob Steffenssoni kirjutised ja videosalvestused avavad uue kihi Ruhnu tantsulugudest ja räägivad nii mõndagi põnevat üle Eesti tuntud seltskonnatantsude ruhnurootsi variantidest ja ka arhailisematest pulmatantsudest, millega õpitoa raames tutvust teeme.
Õpitut saab järgi proovida kesköises Tantsumajas.
Portugali pärimusmuusika / Vasco Ribeiro Casais (Portugal)
Aida väike saal
L 27.07 kell 14.30
Multiinstrumentalistist muusiku Vasco Ribeiro Casaise sooloprojekt Omiri on üks originaalsemaid ja uuenduslikumaid nähtusi Portugali pärimusmuusika maastikul. Töötuba keskendub Portugali kultuuri muusikalisele mitmekesisusele, näidates erinevaid võimalusi rahvamuusikale lähenemiseks ja iidse pärimusmuusika kaasajastamiseks. Multiinstrumentalistina kasutab Vasco paljusid põnevaid pille, mida ta samuti töötoas tutvustab.
Vasco muusikaline nägemus ja seotus Portugali kohalike kogukondadega – mille väljundiks on videosalvestised, mis läbivad töötluse ja on inspiratsiooniks tema heliloomingule ja improvisatsioonidel – loovad lummava elava pildi, mis viib rännakule läbi terve Portugali, põhjast lõunasse. Filmilintidel võib näha helimaastikke ja muusikuid, kes laulavad ja mängivad, nagu oleksid nad osa ühest suurest universumist.
Nad olid võõrad, aga siiski hõimlased / Sofia Joons
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
L 27.07 kell 15.00
Kevadel kaitstud doktoritöös vastab Sofia Joons küsimusele, kuidas eestirootslased laulude abil lõid, tugevdasid ja kujundasid ümber oma identiteeti, eelkõige 1920.–1930. aastatel. Kuidas hakati pärimuslaule esitama laval, millest räägivad Riguldi külalaulik Mats Ekmani laulud ning milliseid laule tolleaegsed noored lauluvihikutesse kogusid? Loomulikult õpetab Sofia neid laule ka õpitoas osalejatele ja vastab küsimusele, millised identiteedi loomise tööriistad on tema uuritud laulutüübid; pärimus-, autori- ja poplaul.