Reede, 26. juuli
NB! Õpitubades osalemine toimub elavas järjekorras. Hilinejaid oodatakse järgmistesse õpitubadesse!Rahva tants rannas
Viljandi järve ranna korvpalliväljak
R 26.07 kell 10.00
Hommikut on kõige mõnusam alustada parima võimaliku muusika kuulamise viisiga – tantsuga! Reede, laupäeva ja pühapäeva hommikul paluvad õed Mia Marta Ruus ja Paula Kristiine Ruus ning varasema ärkamisega tantsuklubilised teid pilli saatel Viljandi järve randa korvpalliplatsile jalga keerutama, et päeval oleks mõnus algus, rahvamuusika oleks terveks päevaks kontides ja meel rõõmus!
Tantsime vanu seltskonnatantse, vahel võib-olla sekka mõne valsi, polka, labajala või reinlendri. Oled oodatud sõbraga või üksi, tantsupartneri leiad kindlasti!
Meestelaulutuba
Lokaal Sahara (Posti tn 6)
R 26.07 kell 11.00 / Ando Kiviberg
Sihtgrupp: ainult igas vanuses mehed – naised ei ole sellesse õpituppa oodatud.
Kolme festivalipäeva hommikul lausa kohustuslik meele- ja häälevirgutus kõikidele meestele ja mehepoegadele. Meestelaulutuba on traditsiooniline salakamber, kus hämaras toas lauldakse vurru keerutades meeste laule ja aetakse meeste asja. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.
Naistelaulutuba
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
R 26.07 kell 11.00 / Kihnu naised
Sihtgrupp: ainult igas vanuses naised – mehed ei ole sellesse õpituppa oodatud.
Naised on läbi ajaloo hoidnud elus meie pärimuslikku laulukultuuri. Rahvaluulearhiivi kuldaväärt kogudest vaatab meile vastu määratu hulk esiemade laule, mis kannavad kaasaega nende mõtteid ja emotsioone. Millised neist lauludest kõnetavad naisi kõige rohkem praegusel ajahetkel? Millised laulud jätavad tänased naised oma lastele? Ootame kolmel festivalihommikul kõiki naisi laulma sellest, mis keelel ja meelel. Laulutuppa võib kaasa võtta ka oma lemmiklaule, mida teistega jagada.
Titelaulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 26.07 kell 11.00
Sihtgrupp: 0–2-aastased koos vanematega
Pärimusõpetaja Kreete Viiraga saavad vastsed isad-emad tulla koos oma beebidega uudistama ja kaasa tegema toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule, mida hiljem koju kaasa võtta ning millega oma võsukestes pärimusepisikut süvendada.
Laste laulu- ja mängutuba / Kreete Viira
Sakala keskus
R 26.07 kell 12.00
Sihtgrupp: 3–6-aastased koos vanematega
Kreete Viira õpetab lastele ja peredele toredaid eakohaseid mänge, mängitusi ja laule. Ootame õpituppa lapsi koos vanematega. Siis saab kogu pere neid mänge hiljem ka kodus koos mängida.
Saami joig / John André Eira (Saami)
Aida väike saal
R 26.07 kell 12.30
Tuntud saami joiu spetsialist John André Eira teeb töötoa saami traditsioonilisest muusikast, avades joiu ajaloolist tausta ja otsides selle fenomeni juuri iidsetest aegadest tänapäevani. Osalejatel on ainulaadne võimalus õppida tundma erinevaid joiustiile ja -tehnikaid ning ka kontekste, milles neid traditsiooniliselt kasutatakse. Selles ainulaadses töötoas kaasab Eira ka osalejaid, julgustades neidki joigu proovima.
Tantsukool
Roheline lava (Johan Laidoneri plats)
R 26.07 kell 13.30 / Pakri tantsud. Tallinna tantsuklubi muusikud
R 26.07 kell 15.30 / Kihnu tantsud. Mare Mätas ja Kihnu noored
Et tantsumajas oleks samm julgem ja tantsud selged, aitab Tantsukool teid järje peale. Suurepärased muusikud, lauljad ja tantsijad näitavad ette, kuidas Eesti talu- ja linnarahvas muiste tantsu lõid.
Pakri tantsud
Pakri saartel õitses 600 aastat unikaalne pakrirootslaste rahvakild, kes olid nii Rootsi emamaa kui ka Mandri-Eesti mõjuväljas, ent samas piisavalt eraldatud ja iseseisvad, et säilitada mitmeid arhailisi omanäolisi traditsioone, sealhulgas labajalatraditsioon ja rituaalsed pulmatantsud. II maailmasõja pööris ja sunnitud lahkumine kodusaartelt oleks sellele kõigele peaaegu lõpu teinud, kuid osad Rootsi põgenenud pakrilased lõid tantsurühma Rågöbornas Danslag, mis hoidis elus Pakri tantsutraditsiooni ja pillilugusid.
Õpitoas tutvustame, mida põnevat tantsiti Pakri pulmas, kuidas tantsiti argipäeval, ja mida olulist võime saartelt õppida kogu labajalatraditsiooni kohta.
Õpitut saab järgi proovida kesköises Tantsumajas.
Balti laulude ring / The Baltic Sisters
Bonifatiuse Gildi 2. korrus (Väike-Turu 8)
R 26.07 kell 15.00
Tule ja koge Baltimaade arhailisi muusikatraditsioone, õpi tundma Leedu, Läti ja Eesti laulupärimust! Läti vägevad burdoonlaulud, meie oma eesti laulud nii põhjast kui ka lõunast ja muidugi leedu maagilised sutartinė’d – kõik need esindavad laulmist kui üht vanimat suhtlusviisi.
Teppo jälg ja eesti lõõtspilli mängumustrid / Rasmus Kadaja
Aida väike saal
R 26.07 kell 16.30
August Teppo nimi on tuttav igale eesti lõõtspillihuvilisele – tema oli mees, tänu kellele on meil niivõrd unikaalne ja heakõlaline oma pill. Eesti lõõts kogub aina enam tuntust – uusi pille valmistatakse käsitööna rohkem kui kunagi varem, häid pillimängijaid sirgub nagu seeni pärast vihma. On aga põnev, et kuigi pillimängu mustreid on ka uusi, kõlavad vanad lõõtsapalad ikka kuidagi ehedamalt ja kaunimalt. Milles peitub Teppo lõõtsa ja lõõtspillilugude saladus, seda tutvustab üks oma ala parimaid noori pillimehi, lõõtsavägilane Rasmus Kadaja.
Regiring / Celia Roose
Aida väike saal
R 26.07 kell 22.00
Sihtgrupp: ainult igas vanuses mehed – naised ei ole sellesse õpituppa oodatud.
Õhtune regilaululine mõttevirgutus. Regilaul on üks vanemaid ja omapärasemaid eesti vaimse vanavara pärle. Pole eestlast, kes ei oleks sellest midagi kuulnud. Milles aga seisneb regilaulude poeetika võlu, millest need laulud räägivad ja kuidas ikkagi tunda ära seda ajaloolist ja ehedat nähtust? Ja kes olid need lauljad, kes kunagi muiste neid laule sepistasid, miks nad just nõnda laulsid?
Kasulike mõtteteradega õhtut vürtsitades laulab teile ja koos teiega regilaulu praktik ja juhendaja Celia Roose.